Mis on elamise kunst? Miks on maailmas nii palju kannatusi? Siddhartha Gautama, tulevane Buddha, otsis vastuseid nendele küsimustele. 25 sajandit tagasi istudes puu all pea 35 aastat mediteerides, jõudis ta lõpuks vastuseni. Järgmised 45 aastat veetis ta oma avastust jagades kõigile huvilistele.
Meie õnnetusel on kaks põhjust: vastumeelsus kõige halva vastu ning igatsus kõige hea vastu. Kui asjad ei lähe nii, nagu soovime, tunneme end õnnetuna, ärritatuna, kurvana jne. Alati on põhjuseks väline objekt, keegi tegi mulle halba, solvas mind, jäin ilma millestki ihaldusväärsest, soovin midagi, mida ei saa ja nimekiri võib jätkuda lõputult. Egol on siin mängida suur roll. Vipassana puhul on tegemist meditatsiooniga, mis õpetab asju nägema nii, nagu nad on. Inimese loomuses on aga soov kõike muuta vastavalt enese vajadustele, sh teisi inimesi. Intellektuaalsel tasandil mõistame õpetuse lihtsust: võta elu, nagu ta on, kuid kuidas seda ka tegelikult realiseerida? Vaja on kuidagi seda teadmist kogeda, aga kuidas?
Mõistes elementaarset loodusseadust, et kõik alati muutub, suudab inimene leppida teadmisega, et halb läheb paremaks ja hea külge ei saa klammerduda, sest see pole igavene. Isegi, kui intelligentsete olevustena saame aru sellest lihtsast põhitõest, siis inimmõistus on loodud teisiti tegutsema: eira halba ja klammerdu hea külge. Järelikult tuleb mõstuse tavapärast tegutsemisloogikat muuta. Lihtsalt mõistusele igapäevaselt selle korrutamisest ei piisa, see teadmine tuleb viia raku tasandile. Inimmõistus on oma olemuselt väga ohtlik tööriist, kuid taltsana on ta suurimaks abimeheks.
Kuigi vipassana meditatsiooni meetod on välja töötatud Buddha poolt, ei seostu see ühegi religiooni, dogma ega rituaaliga. Tegemist on lihtsa ja loogilise loodusseaduse aktsepteerimisega asjade muutuvuses, mis võimaldab aktsepteerida reaalsust nii, nagu ta on. Mediteerides keskendudes oma hingamisele seda muutmata ja reguleerimata, on võimalik mõistus rahustada ja kontsentreerida, misjärel keskendud misiganes vedana (sensatsiooni) tunnetamisele terves kehas, olgu selleks siis valu, pinge, surve, soojus, külmus, vibratsioon, sügelus vms. Ühegi sensatsiooniga ei tohi samastuda, neid tuleb jälgida objektiivselt kui kõrvalvaataja. Kõik alati muutub, valu läheb üle ja meeldiv vibratsioon transformeerub valuks. Mediteerides tunnetades sensatsioone, koged anicca’t (muutuvust), mis hakkab eemaldama inimesesse kogenud sankhara’d (halbu formatsioone, probleeme). Kogu meditatsiooni alustõdedeks on sila (moraalne eluviis) ja samadhi (keskendumine), mis võimaldavad arendada panna’t (tarkust).
Kivikõva voodi ja padjaga magamistuba ning lihtne söögituba
Soov kogeda selle õpetuse tõelisust viis mu vipassana kursusele. Kümneks päevaks eraldasin end tsivilisatsioonist, loobusin telefonist, Internetist, raamatutest, soojast duššist, mugavast voodist, maitsvast toidust ning isegi rääkimiset, sest kogu kursuse vältel peab valitsema üllas vaikus. Askeetlikes tingimustes igapäevaselt pea 11 tundi mediteerides, alustades hommikul kell 4:00 ja lõpetades õhtul kell 21:30, olen saanud väärtusliku kogemuse võrra rikkamaks. Tegemist oli nii emotsionaalselt kui füüsiliselt raske protsessiga.
Meditatsiooni keskkond
Alustades esimestel päevadel annapana’ga (hingamisega) ning liikudes edasi vipassanaga (sensatsioonide tunnetamisega), oli läbivaks jooneks meditasiooniruumis inimeste ohked, nihelused keha läbiva valu tõttu ja nohisemised ning norskamised hetkelise uinumise tõttu. Algselt tundus võimatu oma mõistuse taltsutamine, sest keskendu palju tahad, peas pöörlevad tohutu kiirusega kõiksugused uskumatud mõtted. Mõistuse tööloogikaks on pidevalt mängida minevikku ja kui sellest ei piisa, siis genereerida tulevikku, kuid ainus, mida ta teha ei taha, on elada olevikus. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, ühel hetkel oled suuteline oma mõstuse maha rahustama, misjärel hakkad tunnetama oma keha. Ja jällegi, nii uskumatu, kui see ka ei kõla, hakkad tunnetama veidraid asju, mida muidu pole. Eks ta ole samas ka loogiline, sest kogu mateeria on loodud molekulidest, mis on ju pidevas liikumises, seega on tegelikult ka inimene üks pidev võbisev kogu. Ja seejärel hakkab peale kirurgiline operatsioon, kus lõikad lahti haava ning selle paranemiseks peab tulema välja kogu mäda. Kellel võtab see uskumuse järgi aega ühe elu, kellel 10, kellel 100.
Kogu õpetuse moto: May all beings be happy!
2 min pärast kursuse lõppu tõelise õnne kogemine
Olles eemal 10 päeva tsivilisatsioonist, on huvitav naasta Nepali põnevasse igapäevaellu. Vahepeal on vastu võetud konstitutsioon. Uskumatu! Loodetavasti hakkavad eesolevad reformid muutma paremaks inimeste igapäevaelu ning naiste, laste, vanurite ning kõiksuguste vähemusgruppide õiglast kohtlemist. Esimeseks negatiivseks tagajärjeks on aga Nepali-India piiri sulgemine, mis tähendab, et suur osa kaupadest ei jõua Nepali. Nepal on sulgetud kahe suure riigi, India ja Hiina vahele ning on pea 70% ulaltuses sõltuvuses impordist (peamiselt Indiast). Juba nädal aega ei ole riiki jõudnud bensiin ja nafta, mis tähendab, et ühistransport on pea olematu ning eraisikutele on lõpetatud kütuse müümine. India väidab, et tulenevalt massiivsetest streikidest piiri lähedal värske konstitiutsiooni vastu, on transport võimatu. Telgitagused teavad aga rääkida, et India ei ole rahul kõikide konstitutsioonide punktidega, mis üritavad vähendada nende mõjuvõimu Nepalis.
Ühistransport
Lahkudes vipassana meditasiooni kursuselt möödub esimene tunnike matkates ning seejärel hääletades kodukülasse. Üksikud bussid küll liiguvad, kuid on täis pakitud inimesi. Juba mitmed aastad tagasi keelas Nepal bussi katustel inimeste transpordi, kuid nüüd rasketes oludes on erandid jällegi lubatud 😀 Loodame, et kaks riiki suudavad õige varsti oma erimeeldused lahendada. Viimane majanduslik blokaad India poolt oli 1989 a. ning kestis 13 kuud. Kahjuks ei ole mul aga soovi ega tahtmist nõnda palju oodata, kuid võttes arvesse oma värsket uut elutarkust, tuleb reaalsust aktsepteerida nii, nagu ta on 🙂
What is the art of living? Why is there so much misery in the world? Siddhartha Gautama, the future Buddha, was looking answers to these questions. 25 centuries ago sitting under a tree almost 35 years, he found an answer. Next 45 years of his life he spent sharing his discovery.
There are two causes of our misery: aversion to everything bad and craving for everything good. If things are not the way we wish, we feel unhappy, irritated, sad etc. And it is always the fault of an outside object, somebody did bad to me, insolted me, I lost something valuable, I wish something, that I cannot have and the list can go on endlessly. Ego has an important role here. Vipassana is an insight meditation, that teaches to see things as they are. It is in human nature to change everything according to your needs, including other people. At intellectual level it is easy to understand the simplicity of the teaching: take life as it is, but how to actually realise that? It is necessary to somehow experience it, but how?
Understanding the simple law of nature, that everything always changes, a person can accept, that bad always gets better and you cannot cling to good, as it does not last forever. Even if we understand this simple rule, the mind of a man is created to work differently: abort all bad and crave for good. Therefore the logic of the mind must be changed. Just to repeat this knowledge to the mind every day is not enough. It must be understood at the level of your every molekul. Human mind in nature is a very dangerous tool, but when tamed, it can be your biggest helper.
Even though vipassana is developed by Buddha, it’s not a religion and involves no dogma, rituals and no conversion. It is the acceptance of simple and logic law on nature, that everything changes, which allows to accept the reality as it is. By meditating and concentrating on your breathing without changing or regulating it, it’s possible to calm your mind an concentrate to every vedana (sensation) on/in your body, let it be pain, pressure, warmth, cold, vibration, itching or something else. You are not supposed to relate to these sensations, but must observe them objectively. Everything always changes, the pain transformes to pleasure and vice verca. By meditating you experience anicca (impermanence), which starts to remove the sankharas (bad formations, problems) from human body. The basis of the teaching is sila (morality) and samadhi (concentration), which allows to develop panna (purifying wisdom).
Wish to experience the wisdom of this teaching, took me to the course of vipassana. For ten days I isolated myself from civilization, gave up my phone, Internet, books, warm shower, comfortable bed, tasty food and even talking, because the whole course is done in noble silence. Meditating in ascetic conditions every day for almost 11 hours, starting at 4 am and finishing 9 pm, I’ve gained a valuable experience. It was a very difficult process, both physically and emotionally. In first days you start with annapana (breathing), moving on to vipassana (feeing of sensations). The meditation hall is constantly filled with sighs, people are quietly moving their shore body and snoring, as it is sometimes difficult to stay focused. At first, it seemed impossible to calm you mind. You can concentrate as much as you wish, there are million thoughts in your head. The logic of the mind is to constantly play the past and if that is not enough, then imagine future, but the only thing the mind does not want to do is to live in the present. As unbelievable as it sounds, at some point you are able to calm down your mind and after that you start feeling different sensations on your body, that you have never felt before. It is kind of logic actually, because all materia is made of molecules, which are constantly in movement, so this means, that the materia is a vibrating mass. And after that a surgical operation starts, you open the wound and to heal it, all the pus needs to come out. By the eastern belief it might take one lifetime, ten or hundreds, depends on every individual.
The moto of the whole teaching is: May all beings be happy!
Having been away from civilisation for ten days, it is interesting to come back to the reality of everyday life in Nepal. In the mean time, the constitution has come into force. Unbelievable! Hopefully the future reforms will start changing the life of women, children, elderly and other minority groups. The first negative effect is the closure of Nepali-Indian border, which means many goods are not imported to Nepal. Nepal is a landlocked country between two big countries, China and India, and is ca 70% dependent on import from mainly India. For almost a week, no petrol has been transported to Nepal, which means there is basically no public transport and private cars cannot buy fuel. India denies a blockade, but says its trucks cannot enter Nepal because of the widespread protests in the south by groups upset, that the constitution will devide their provinces. Behind the curtains it is known, that actually India is not satisfied with some of the points in the new constitution that decreases the power of India in Nepal. Leaving vipassana course, the first hour goes by hiking and then hitchiking back to the home village. There are some busses running, but they are packed with people. It was forbidden to ride on top of the busses a couple of years ago, but now in the extreme contitions it is happening again 😀 I hope Nepal and India will solve their tensions soon. The last economic blockade by India was in 1989 and lasted for 13 months. Unfortunately I do not wish to wait that long, but taking into consideration my new life wisdom you have to accept reality as it is 🙂
Maailma tipus 